Kukkumise põhjuseid on mitmeid, alustades näiteks vanusest. Vananedes hõrenevad inimeste luud ning liigeste lihasjõud ja liikuvus vähenevad. Lisaks halveneb ka meeleelundite töö (kuulmine ja nägemine), mille tõttu võib olla keerukam näha takistusi liikumisteel. Vanusega võivad tekkida ka tasakaaluhäired ja pearinglus, mille tõttu on liikumine ja püsti seismine raskendatud ning eakate kukkumine võib tulla täiesti ootamatult. 

Tervisega seonduvad põhjused võivad aga kukkumisi esile kutsuda igas eas – näiteks terviserikke, insuldi või infarkti tagajärjel ning ka erinevate ravimite koosmõjul võib esineda nii peapööritust kui tasakaaluhäireid. Insuldi üheks sümptomiks on liikumatus ja üheks iseloomulikuks tunnuseks ka kehaosade halvatus, mis võib ulatuda jalgade liikumise eest vastutavatesse kehaosadesse. Ka Parkinsoni tõve iseloomulikeks nähtudeks on nii liigutuste muutumine aeglaseks ja kohmakaks, kui ka käte ja jalgade värin. Osadel patsientidel esineb ka tasakaaluhäireid. Kõikide eelmainitud tegurite tagajärjel on inimese liikumine raskendatud, mistõttu on ka kukkumiste risk suurem.

Suure osa kukkumiste põhjusest moodustavad ka liikumist takistavad objektid kodudes. Lahtiselt olevad juhtmed ja põranda külge kinnitamata vaipade ääred võivad olla põhjuseks, miks inimene kodus kukub. Samuti on ohuteguriteks ka esemed, mille kõrgelt kätte saamiseks peab kasutama näiteks tooli abi, millelt on kerge libiseda või kukkuda.

Kõige sagedasemaks tagajärjeks kukkumiste puhul on erinevad vigastused. Enim esineb inimestel nii luumurde kui ka peaaju traumat, kõige halvema stsenaariumi puhul võib varem täiesti tervest inimesest saada voodihaige. Kõrges eas on tekkivate vigastuste risk ja osakaal suurem ning inimene võib vajada peale kukkumist pikalt haiglaravi või sattuda hooldekodusse.

Tekkinud tüsistustega võivad kaasneda suured ravikulud, et inimese heaolu tagada ning tema kukkumisele eelnev seisund taastada. Kahjuks võib aga kukkumine mõjutada inimest ka nii tugevalt, et kukkumise tulemusel ta meie seast lahkub.

On mitmeid lihtsaid asju, mida iga inimene saab teha, et kukkumiste riski vähendada.

Esmalt tuleks kodu kriitilise pilguga üle vaadata ning eemaldada kõik võimalikud kukkumisriskid.

Lahtised juhtmed tuleks peita või panna kokku ühte kohta nii, et need liikumisteed ei takistaks. Lisaks on oluline vaipade ääred kinnitada põranda külge ja asetada vajalikud esemed kodus madalamale nii, et inimesel poleks vajadust kõrgelt asjade kätte saamiseks abivahendeid kasutada. Ka üleüldiselt tuleks üle vaadata, et liikumistee oleks kodus vaba ja teele ei jääks liikumist takistavaid esemeid. Kui kodus on trepp, siis on oluline parandada kõik lahtised või ebaühtlased trepiastmed ning veenduda, et trepi kogupikkuses oleksid olemas korralikus seisus käepidemed. Vannituppa tuleks paigaldada tugipuud ja käetoed ning vanni või dušinurga põrandale libisemisvastane kummimatt.

Eaka lähedase puhul on oluline teda igapäevaste toimingute puhul abistada ning võimaluse korral suurendada tema liikumisaktiivsust. Liikumine aitab kõrges eas hoida lihased ja liikuvuse paremas seisus ning seeläbi on võimalik ennetada vanusega kaasnevaid liikumisraskuseid, mis kukkumist põhjustada võivad. Liikumisraskuste puhul tuleks inimesel kasutada liikumisabivahendit, et turvalisemalt enda kodus ringi liikuda. 

Koduandur on vaikne abimees, kes teavitab kontaktisikut lähedase liikumatusest. Kui on toimunud kukkumine ja lähedane ei suuda enam püsti tõusta ega ise abi kutsuda, siis saadab Koduanduri Infosüsteem lähedasele teavituse liikumise puudumisest. Sel moel saab inimene vajaliku abi võimalikult kiirelt kätte ning Koduandur aitab hoida tekkinud tüsistused minimaalsena. Mis kõige parem – Koduandur tagab täieliku privaatsuse, see ei filmi, pildista ega salvesta heli. Sel moel saab inimene enda kodus privaatselt ja rahulikult enda tavapärast elu elada!

Meie lähedased on meile olulised, aitame neil koos elada tervet ja täisväärtuslikku elu!
Võta meiega ühendust: tarmo@koduandur.ee